Raul Eamets
Bigbank peaökonomist

Eesti Pank avaldas uuendatud majandusprognoosi. Praegu tehtud prognoosid on madalamad, kui need, mis tehti detsembris.  Detsembris välja käidud 0,4% majanduslanguse asemel pakutakse Eestile sellel aastal 0,6% majanduslangust.  

Sarnaseid prognoosi langetusi näeme ka oma peamiste kaubanduspartnerite juures Põhjamaades ja Saksamaal. Läti ja Leedu majandustele prognoositakse selleks aastaks kasvu - tõsi kasvunumbrid on natuke madalamad kui need olid talvel välja öeldud ootustes. Eesti Pank tõi välja ka põhjused ,miks Lätil ja Leedul on läinud paremini: rasketel aegadel on need riigid võibolla rohkem toetanud kodumaist ettevõtlust. Eesti on ka rohkem seotud Põhjamaade majandusega, kus hetkeseis ei ole hea ning meie erasektoril on lõunanaabritest suurem võlakoormus. 

Langus on tabanud majanduse sektoreid erinevalt, rohkem on pihta saanud energeetika, tööstus ja transpordisektor, natuke paremini on läinud kaubandusel ja põllumajandusel. Tööturg on jätkuvalt päris heas seisus ja Eesti Pank on alandanud prognoosi võimaliku töötuse määra osas. Sellel aastal prognoositakse töötuse määraks 7,6% ja järgmisel aastal väheneb see veelgi. Kõige selle taustal peaks palgatõus jätkuma, sest kui töötus on suhteliselt madal, siis on töötajatel ka paremad palgatingimuste läbirääkimise võimalused ehk neil on kergem saada palgatõusu. 

Samas prognoosis Eesti Pank järgmiseks aastaks ainult 4,6 protsendist palgatõusu, mis on allpool pikaajalist palgakasvu keskmist taset. Võibolla ei olnud minu jaoks väga veenev argument, et seoses maksuküüru kaotamisega muutub ka tulumaksuvaba määr, inimesed saavad rohkem raha kätte ja seetõttu ei nõua kõrgemat palka. Maksureformi muudatus ei puuduta madalamapalgalisi ning sealt tuleb ilmselt väga oluline palgatõusu surve kui töötus jääb piisvalt madalaks. Seega on päris suur tõenäosus, et ka järgmisel aastal ootab meid ees 6% palgatõus, mis omakorda avaldab survet inflatsioonile. 

Rääkides ettevõtjatega ei ole ma tajunud, et majanduslanguse põhi oleks juba käes, sõltub muidugi ka, mis sektoriga on tegemist. Aga eks Eesti Panga ülesanne ongi süstida majandusse natuke rohkem optimismi, kui seal täna on. Tõsi on ka see, et nagu esitlusel märgiti, on energiahinnad ja toormehinnad langenud, inflatsioon aeglustunud ja tekkinud ka lootus, et aasta teises pooles hakkavad intressid langema. Tarneahelate probleemid on osati küll väiksemad kui varem, kui pidevad uued murekolded geopoliitilises vaates teevad siin olukorra keeruliseks. Oleme ju kõik lugenud uudiseid kaubalaevade ründamisest Punasel merel, mis tekitab survet logistikamarsruutide ümber kujundamiseks ja muudab vajalike varuosade tarnimise Aasiast ajamahukamaks ning kallimaks. 

Kokkuvõttes on muidugi hea tõdeda, et aasta teises pooles peaks kodumaine majandus tervikuna pöörduma tõusule ja vähemasti järgmisel aastal kasvab Eesti Panga vaates Eesti majandus 3,2%, mis on päris mehine kasv pärast kolme aasta pikkust virelemist. 

Mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted saavad peagi taotleda toetust, et muuta ressursside kasutamine tootmises tõhusamaks. Investeeringuteks eraldatakse 10 miljonit eurot, millest vähemalt 4 miljonit eurot suunatakse tootmisüksustele väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. Toetus eraldatakse Ühtekuuluvusfondist ning taotlusvoor avaneb hiljemalt 30. aprillil.

„Eesmärk on, et ettevõtted saaksid toe abiga muuta oma tootmise säästlikumaks innovaatiliste rohetehnoloogiate kaudu. See parandab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Kokku on perioodil 2021-2027 plaanis ettevõtete ressursitõhusust toetada pea 35 miljoni euroga,” sõnas kliimaminister Kristen Michal.

Toetust antakse seadmete soetamiseks või väljavahetamiseks uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu. Toetus on jätk eelmise rahastusperioodi edukale meetmele, mille toel on rajatud näiteks innovaatilisi materjalikadu ja energiakulu vähendavaid tootmisliine, väärindatud on tootmisjääke ning alustatud neist ka biogaasi toomist. Tootmisprotsesside efektiivsust on toetuse abil suurendatud nii puidutööstuses, metallitööstuses kui ka nt mäe- ja toiduainetööstuses ning teistes tööstussektori ettevõtetes.

Ressursitõhususe investeeringute taotlemise eeldus on asjakohane ressursiaudit, mis pakub lahendusi ressursisäästuks. Ka auditite läbiviimist toetatakse KIKi vahendusel Ühtekuuluvusfondist – auditite voor avaneb 28. märtsil.

Lisainfot taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt.

Ökonomistide kommentaarid jaanuari väliskaubanduse näitajatele. 

Lenno Uusküla
Luminor Eesti peaökonomist

Eesti kaubavahetuse madalseis läheb kokku majanduslanguse numbritega. Suur osa Eesti impordist läheb tarbimisse ja teine osa on sisend ekspordiks. Mõlemad on kiratsemas. Kaupade tarbimine on eelmise aasta jooksul langemas ning ei ole ka selle aasta alguses kasvamas.  Eurodes kaubavahetust mõttes imporditi jaanuaris vähem kaupu kui seda on tehtud eelneva kolme aasta jooksul. Kui aga võtta arvesse vahepeal toimunud hinnatõusu, siis on tase võrreldav isegi 2017. aasta kaubavahetusega.

Praegune impordi langus on seotud peaasjalikult Eesti tarbimise langusega. Enamik Eesti tarbimisest on imporditud ning kui langeb elanike ostujõud, siis langeb ka import. See on antud ajal loomulik olukord sest tulevikuperspektiiv on tarbijatel pigem nõrk ja kiiret taastumist oodata ei ole, mistõttu pole raha kulutada või pole julgust raha rohkem kulutada.

Jaanuarikuine ekspordi madal tase, mis on vaid veidi kõrgem detsembrikuisest, näitab meie väikest võimet teenida tulu. Eesti päritolu kaupade eksport on langenud kahe aasta jooksul nii Rootsi, Soome kui Saksamaale. Võrreldes 2022. aasta esimese poolega on Eesti päritolu kaupade eksport Rootsi langenud 25,8 protsenti, Saksamaal 18,4 protsenti ja Soome 11,7 protsenti.

Kaupade eksport Rootsi langes isegi jaanuaris. Rootsi sisuliselt ei ole võimalik müüa vähem tehasemaju, ehituskonstruktsioone ja kinnisvaraga seotud kaupu kui seda on tehtud eelneva aasta jooksul. Samas ei ole veel ekspordi andmetes näha languse peatumist.

Ekspordi languses on märkimisväärselt rolli mänginud ka Soome ja Saksamaale saadetavate Eesti kaupade kogused. Soomes jätkub ehitussektori madalseis. Keeruline olukord jätkub Saksamaal nii autosid tootvates ettevõtetes, kui ka paljudes Hiina investeerimiskaupu eksportivates ettevõtetes. Detsembri madalseisust tõi jaanuar siiski väikest leevandust kaubaveo taastumisega.

Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot ning see on väiksem kui on olnud viimase kahe aasta jooksul. Kui tarbimise vaatest on tegemist positiivse arenguga, sest vähem raha läheb Eestist välja, siis aasta jooksul võiks oodata impordi suurenemist just investeerimiskaupade sisseveo kasvuga sest see on peamine viis meie tootmispotentsiaali kasvatada.

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

• 60% ekspordi vähenemisest tuli Põhjamaadest

Jaanuaris vähenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 11% ja see on kukkunud järjest juba 15 kuud. Kuigi langus tasapisi taandub, liigub eksporditud kaupade väärtus jätkuvalt allapoole ja see on jõudnud juba kolme aasta taguse tasemeni. Juba eelmise aasta alguses kukkus kaupade eksport allapoole pikaajalist kasvutrendi.

Kui eelmisel aastal kokku tuli ekspordilangusest ligi pool mineraalsete õlide väljeveo vähenemisest, siis selle aasta jaanuaris andsid poole ekspordi langusest hoopis puittooted ja kokkupandavad ehitised. Suure mõjuga oli ka raua ja terase ning nendest valmistatud toodete, ehitusmaterjalide, elektriseadmete ja teravilja väljaveo vähenemine. Seega oli jaanuaris ekspordilanguse taga paljuski ehituse ja kinnisvarasektori nõrk nõudlus.

Põhjamaad andsid eelmisel aastal vaid viiendiku Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest, kuid jaanuariks oli see tõusnud lausa 60 protsendini, sealhulgas Rootsi suunalt tuli ligi kolmandik ja Soome suunalt ligi viiendik ekspordilangusest. Ligi veerand ekspordi vähenemisest tuli veel Hollandist. Eksporti Soome ja Rootsi mõjutas oluliselt sealsete ehitusmahtude vähenemine. Ainuüksi puittoodetest, ehitusmaterjalidest ja kokkupandavatest ehitistest tuli 71% Soome- ja 67% Rootsi-suunalisest ekspordilangusest. Hollandisse veeti aga vähem mineraalseid õlisid.

Põhjamaadest on ehitusmahud kukkunud enim just Soomes ja Rootsis, kusjuures Soomes süvenes ehitusmahu langus eelmise aasta viimastel kuudel. Samuti on nende riikide ehituse kindlustunne jätkuvalt väga nõrk. Intressimäärade oodatav langetamine hakkab ehitussektori kindlustunnet ja nõudlust tõenäoliselt küll parandama, kuid selle mõju avaldub majandusaktiivsusele alles mõningase viitega. Nii jääb Soome ja Rootsi ehitussektori nõudlus lähiajal tõenäoliselt nõrgaks, millel on kahjulik mõju ka Eesti kaupade ekspordile, vähemalt lähiajal.

Eesti ekspordisektori väljavaateid teeb keerulisemaks ka protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine, sealhulgas Euroopas. Suurem turukaitse pidurdab maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti. Riikide ja nende majandustegevuse üha suurem killustumine geopoliitiliste huvide järgi halvendab samuti kaupade ekspordi väljavaadet.

Kui vaadata Eesti suuremate eksporditurgude majanduskasvu prognoose selleks aastaks, peaksid need eelmise aastaga võrreldes küll veidi paremad tulema, kuid Põhjamaade ehitussektori nõrk nõudlus võib Eesti ekspordi taastumist pidurdada.

Baltimaade suurim ajalehe- ja ajakirjatrükikoda Printall muudab seoses üleminekuperioodi lõppemisega juhatuse koosseisu ja struktuuri, et püsida paremini konkurentsis pidevalt muutuvas trükitööstuses.  

Veebruari keskpaigast jätkavad Printalli juhatuses tootmisjuht Janar Tiitus ja müügidirektor Margus Liivamägi. „Kaks aastat tagasi Printalliga liitunud Kalle Kuusiku juhtimisel restruktureeriti Eestis turuliidriks tõusnud trükikoja juhtimismudel ning tõhustati tootmist,“ rääkis Printalli nõukogu esimees Ahto Pärl. „Tänaseks on Kallele seatud ülesanded edukalt täidetud ja meil on võimekas juhtkond, kes suudab ettevõtte viia järgmisele tasemele. Tänan Kallet tema panuse eest Printalli ning väärtustame kõrgelt tema poolt kokku pandud tiimi.“

Printall on kasvanud Baltimaade suurimaks ajalehe- ja ajakirjatrükikojaks, eksportides oma teenuseid üle Euroopa. „Mullune müügikäive oli auditeerimata andmetel üle 27 miljoni euro ning EBITDA ületas 2 miljoni euro taseme,“ rääkis Pärl. Lisaks traditsioonilisele Skandinaavia turule on ettevõte saavutanud tema sõnul märkimisväärset käibekasvu ka kaugematel sihtturgudel nagu Prantsusmaa ja Holland. „Kroonpressi väljumine ajakirjaturult on viinud Printalli meie regioonis liidripositsioonile ning kindlustanud käesolevaks aastaks uued lepingud mitme Skandinaavia võtmekliendiga.“

Pärl nendib, et trükitööstus on pidevas muutumises ning valdkonnas on edukamad need, kes suudavad turu muutuvate nõudmistega kõige kiiremini koheneda. Nii on ettevõtte suurimad käimasolevad investeeringud suunatud energiaressursside vähendamisesse ja tootmise automatiseerimisse. „Juba kevadel jõuab Printalli esimene robot, mis aitab mitmeid protsesse automatiseerida ning seeläbi tootmist märgatavalt tõhustada,“ märkis Pärl. Lisaks on Printall võtnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise. „Suuname oma jäätmed taaskasutusse ning lähtume kulumaterjalide ja ressursside valikul keskkonnasäästlikkusest.“

1971. aastal tegevust alustanud Printall on Eesti ja Baltimaade üks suuremaid trükikodasid, mis on keskendunud kvaliteettrükiste tootmisele. Printall annab hetkel tööd kokku 181 inimesele. Printalli auditeerimata käive oli 2023. aastal 27 miljonit eurot ja kasum 230 000 eurot. 1997. kuni 2021. aastani kuulus Printall Baltimaade suurima meediafirma Ekspress Grupp kontserni. Printalli tänane omanik on ettevõtja Hans. H. Luik.

Ökonomistide kommentaarid detsembri tööstustoodangu mahule. 

Tõnu Merstina
Swedbanki peaökonomist

• Töötleva tööstuse langus taandub  

Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismahu langus eelmise aasta viimastel kuudel taandus, vähenedes aastases võrdluses ligi 2%. Kuises võrdluses suurenes tootmismaht juba teist kuud järjest, kusjuures detsembris oli see kasv ligi 6%. Sellise tugeva kuise kasvu taga oli peamiselt toiduainete, laevade, puittoodete ja elektroonikatoodete tootmise suurenemine.

Kuigi laevade toomine on väike tegevusala, oli selle tootmismahu kasv aasta viimasel kuul erakordselt tugev. Kahekuuline tootmismahtude suurenemine toob töötleva tööstuse langusest väljumise varem prognoositust ettepoole. Sellegipoolest on selle majandusharu paljude tegevusalade, eriti just puidu- ja keemiatööstuste, ehitusmaterjalide ning masinate ja seadmete tootmise languse mõju majandusharule jätkuvalt suur.

• Pea kolmveerandi ettevõtete majandustegevust piirab vähene nõudlus 

Eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 10%, mis oli Euroopa Liidu (EL) riikidest kõige nõrgem tulemus. Ka 2022. aasta langusega jäime viimaseks, samuti oli kolme viimase aasta (2021–2023) tulemus EL-i nõrgim. Enim mõjutas eelmise aasta kukkumist esialgsete arvestuste järgi puittoodete, ehitusmaterjalide ning metalltoodete tootmismahtude vähenemine. Puittoodete tootmismahtude langus andis ligi kolmandiku ja nimetatud kolm tegevusala kokku ligi poole töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisest. Need on teatavasti tegevusalad, mille toodangut kasutatakse peamiselt ehituses, mis on intressimäärade tõusu ja nõudluse langusega suurema löögi saanud.

Kuigi töötlev tööstus annab 15% Eestis loodud kogulisandväärtusest, on selle mõju kaupade ekspordi ja kohaliku tarneahela kaudu oluliselt suurem. Töötleva tööstuse tootmismahu langus on küll taandumas, kuid veel ei saa prognoosida sise- ja välisnõudluse kiiret paranemist. Jätkuvalt on tööstusettevõtete ekspordiootused lähikuudeks väga pessimistlikud ning ligi kolmveerandi ettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus.

• Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid 

Lähikuudel peaks nõudlus küll veel nõrgaks jääma, kuid sel aastal on siiski oodata selle paranemist. Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu languse taandumist. ELI-i läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist. Inflatsiooni aeglustumine ning koos sellega reaalpalga kasv ja majapidamiste ostujõu paranemine peaksid hakkama tasapisi nõudlust suurendama. Intressimäärad küll langevad, kuid need peaksid majandusele kindlamalt tuge pakkuma alles mõne aja pärast. Järgmisel aastal ootame kaubanduspartnerite majanduskasvu ja nõudluse paranemise jätkumist.

Nõudluse paranemisel võib Eesti tööstusettevõtete tootmismahtude kasvu pidurdada aga kahanenud konkurentsivõime. Seepärast on riigil oluline tagada ettevõtetele ettearvatav ja soodne majanduskeskkond ja maksupoliitika. Ettevõtted vajavad suuremaid investeeringuid oma tootmise efektiivsemaks muutmiseks ja konkurentsivõime parandamiseks, samuti selleks, et muuta oma  tootmine keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Lenno Uusküla
Luminor Eesti peaökonomist

Töötleva tööstuse maht detsembris kasvas võrreldes novembriga. Peale pikka langust kasvas detsembris tööstustoodang võrreldes novembriga 6 protsendi võrra, olles ka novembris kasvanud eelneva kuuga võrreldes 2,4 protsenti. Arvestades väga nõrka algust, ületas kokku neljanda kvartali töötleva tööstuse toodang 0,2 protsendi võrra kolmanda kvartali tööstustoodangut.

Positiivse poole pealt paistsid välja toiduainetööstus, muude toiduainete tootmine ja jookide tootmine. Samuti tegid tõusu läbi tekstiilitootmine, puidutöötlemine, kummi ja plasttoodete tootmine, muude transpordivahendite ja elektriseadmete tootmine. Kuigi ka mõnede sektorite tootmine kahanes, nagu näiteks farmaatsiatoodete toomine, siis kokkuvõttes oli tõus laiapõhjaline. 

Kas selline tõus jääb lühiajaliseks või on tegemist rendi muutusega, näitavad lähikuud. Veidi leevendust see aga eelmise aasta lõppu toonud ning see oli kindlasti väga oodatud uudis. Jätkuvalt on aga töötleva tööstuse toodang väga madalal tasemel ning hõive jätkuvalt kõrge. Töötajate hoidmine ettevõtte juures võtab ettevõtetelt ressurssi investeeringuteks, kuid võimaldab taastada tootmise mahtu nõudluse taastumisel.

Valio ja Tetra Pak toovad turule uue pakendile kinnitatud korgi. Selles kasutatakse 30% ulatuses ringlussevõetud polümeere. See on uuendus ringlussevõtu valdkonnas ja esimene omataoline kork Põhja-Euroopa turul.

Kork on korduvsuletav ja kinnitatud pakendi külge, et hoida ära prügi tekkimine. Valio on esimene toiduainete tootja Põhja-Euroopas, mille pakendid sisaldavad 30% ulatuses ringlussevõetud polümeere. Korke kasutatakse Valio PROfeel® valgujookide ja Latte kohvijookide kasutatavatel Tetra Top® pakenditel. Valio pakendiarenduse juhi Juhana Pilkama kinnitusel on 2030. aastaks kõik Valio tootepakendid valmistatud taastuvatest või ringlussevõetud materjalidest.

Tetra Pakist sai 2022. aastal esimene kartongpakendite tootja, kes pakkus sertifitseeritud ringlussevõetud plasti sisaldavaid lahendusi. Kasutatud plastmass on valmistatud ringlussevõetud ja ringlussevõtmata materjalide segust, kuid selles sisalduvate ringlussevõetud materjalide liikumist on jälgitud kogu Tetra Paki tarneahela vältel.

Mis on sertifitseeritud ringlussevõetud polümeerid?

Plastijäätmeid töödeldakse keemiliselt (muutes need vastavaks toiduohutuse nõuetele), suunatakse plastitootjatele töötlemiseks koos esmase plastiga ja kasutatakse uuesti uute kartongpakendite tootmisprotsessis. 

Direktiiv korkide kinnitamise kohta

Euroopa Liidu ühekordsete plasttoodete direktiivis on sätestatud, et plastist valmistatud ühekordselt kasutatavad joogipakendid on lubatud turule ainult juhul, kui nende korgid ja kaaned jäävad ka pärast avamist pakendile kinnitatuks. Direktiiv jõustub 2024. aasta juulist.

Leedu eksport vähenes novembris 17,2 ja import 12,2 protsenti.

Eelmise aasta novembris eksporditi Leedust kaupu 3,31 miljardi euro eest, mida on 17,2 protsenti vähem kui 2022. aasta novembris, ja imporditi 3,93 miljardi euro eest ehk 12,2 protsenti vähem. Leedus toodetud kaupu eksporditi 2,12 miljardi euro eest, mida on 12,9 protsenti vähem, mineraaltooteid arvestamata 10,3 protsenti vähem. Rahvusvahelise kaubavahetuse puudujääk ulatus 620,9 miljoni euroni, teatas andmeamet.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hindab Eesti ekspordi arenguid. 

Kaupade ekspordi kiire langus möödunud aasta novembris jätkus. Kuigi Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine aeglustus 12 protsendile (varem kahanes eksport üle 20%), soodustas seda aastatagune ekspordi kukkumine. Üha suurema mõjuga on ka ekspordihinna langus. Möödunud aasta esimese kümne kuuga vähenes Eestist kaupade eksport enim Euroopa Liidu riikide võrdluses.

Kõige enam mõjutas Eesti päritolu kaupade eksporti novembris mineraalsete õlitoodete, samuti puittoodete ja mööblitööstuse toodete (eriti aga kokkupandavate puitehitiste) väljaveo vähenemine. Nende kolme kaubagrupi osakaal ekspordi languses oli novembris ligi 80% ning 11 kuu jooksul ligi kolmveerand. Samas oleks ka ilma nende kaubagruppideta eksport jooksevhindades vähenenud. Mineraalsed õlitooted andsid möödunud aasta esimese 11 kuuga üle poole kogu Eesti päritolu kaupade vähenemisest. Kuigi mineraalsete õlide ekspordi vähenemist soodustas tugev hinnalangus, oli selle vähenemine suur ka püsivhindades ehk mahtudes. Lisaks nimetatud kolmele kaubagrupile oli 11 kuu kokkuvõttes tugeva mõjuga veel mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine.

Möödunud aasta esimese 11 kuuga langes eksport enim USA-sse, peamiselt vähenenud mobiilsideseadmete tõttu. Rootsi oli küll teisel kohal, kuid sinna vähenes Eesti päritolu kaupade eksport tublisti vähem. Võrdluseks – kui USA osakaal ekspordi languses oli 29%, siis Rootsi osakaal oli alla 8%. Ekspordilangus Rootsi oli mitmekülgsem – suurima mõjuga oli kokkupandavate puitehitiste, puittoodete, mineraalsete õlide ning raud- ja terastoodete väljaveo vähenemine.

Suurem turukaitse annab ka Eestile löögi

Kaupade eksport on kukkunud kogu maailmas ja välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks. Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule selle nõrk valuuta. Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti.

Eesti tööstusettevõtted on nii eksporditellimuste kui ka lähikuude ekspordi väljavaate suhtes pessimistlikud. Tootmissisendite jätkuvalt tugev impordi langus näitab, et vähemalt lähiajal tootmismahtude ja ekspordi olulist paranemist oodata ei ole. Eesti tööstusettevõtetest 82% peab nõrka nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks põhjuseks – see osakaal on teiste Balti riikidega, Rootsiga ja Soomega võrreldes oluliselt kõrgem. Samuti halvenes eelmisel aastal tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta. See võib hakata aga pidurdama ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab. Kuigi lähikuudel jääb välisnõudlus nõrgaks, peaks see selle aasta kokkuvõttes tulema veidi parem kui 2023. aastal.

SEB panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas selgitab ettevõtlussektori tänast olukorda ja väljavaadet. 

SEB Baltikumi finantsjuhtide uuringust ilmnes, et ettevõtlussektori kindlustunne on viimaste aastate madalaim. 

„Ainuüksi 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses on pea kõigis maailma riikides ettevõtete kindlustunne vähenenud. Intressimäärade tõus ja maailmamajanduse aeglustamine on majanduskasvu pärssinud ka Baltikumis. Kui seni on Eesti majandus üsna  hästi vastu pidanud, siis ekspordimahtude langus ja jahenenud sisetarbimine avaldab mõju ettevõtete kindlustundele. Seni uskusid  Baltikumi ettevõtted optimistlikult, et keskendumine põhitegevusele, tugev bilanss ja kogutud puhvrid ning paindlikkus aitavad ka keerulisemaid aegu ületada. Pessimistlikumad vaated hakkasid tekkima 2023. aastal, kuna kiiret välisnõudluse taastumist ei paista ning majanduslik surutis võib kujuneda oodatust pikemaks,“ selgitas Jalakas. Finantsjuhtide uuringu kohaselt valitseb lähituleviku osas tugevam ebakindlus ja skeptitsism – seda eriti Eestis, kus ettevõtlussektori meelsus on võrreldes naabritega aasta jooksul enim langenud, nagu ka meie riigi SKP, mis on enam kui kaks protsendipunkti enam kukkunud kui Lätil ja Leedul.

Mis mõjutab enim ettevõtete majanduslikku kindlustunnet?

Arvestades, et ettevõtluskeskkonna tegevust ja tulevikuperspektiive mõjutavad nii riiklikud kui Euroopa regulatsioonid, geopoliitilised sündmused, raha- ja maksupoliitika kui ka üldine majanduslik olukord ning nendega seonduvalt ka tarbijakäitumise muutused, siis täna näevad enamik Balti finantsjuhtidest, et äritegevuse suurimaks mõjutajaks on  nõrk välis- ja sisenõudlus ning seetõttu ka surve marginaalidele ja hindadel , mis on kaasa toonud ekspordimahtude kukkumise ja majanduslanguse. Samuti ei anna raskes olukorras leevendust muudatused maksupoliitikas.

„Eesti ettevõtteid eristab Lätist ja Leedust mõnevõrra suurem ebakindlus nii majandusliku toimetuleku, hinnasurve kui ka geopoliitiliste riskide osas – ettevõtted on senisest enam äraootaval seisukohal. Jätkuvalt avaldab lähituleviku kindlustundele mõju ka intressimäärade kõrge tase,“ tõi Jalakas esile. Ta lisas samas, et Eesti tööturu olukord on finantsjuhtide uuringu põhjal parem kui lõunanaabritel – kvalifitseerunud tööjõu puudumine või töötajate palgasurve on suurem mureallikas lõunanaabritele kui meile Eestis. Samuti on oodata, et 2024. aasta teises pooles hakkab Euroopa Keskpank baasintressi langetama.

Eesti majandus on mõjutatud põhiliste eksportriikide majandusest

Kiiret majanduse aktiviseerumist SEB panga ettevõtete panganduse juhi sõnul 2024. aasta esimeses pooles me suure tõenäosusega ei näe.

Ta nentis, et analüütikutel on suhteliselt ühtne arvamus, et välisnõudlus on pigem nõrk ning Eestil läheb täpselt nii hästi nagu läheb meie ekspordipartneritel. „Eesti majanduslanguse põhjuseks on osaliselt meie väike ja avatud majandus. Kui Eesti kaubanduspartnerite majanduskeskkond jaheneb, siis mõjutab see koheselt meid läbi madalama eksportnõudluse. SEB prognoosi kohaselt seisab Rootsi ja Soome majandus 2024. aastal paigal ehk majanduskasv on nullilähedane,“ selgitas Jalakas. Ta lisas, et ka Soome ja Rootsi  finantsjuhid on suhteliselt pessimistlikud meelestatud. Rootsi finantijuhid olid nii negatiivsed ettevõtete kindlustunde ja finantsolukorra suhtes viimati 15-aastat tagasi eelmise finantskriisi ajal.

Ta nentis, et murettekitav on asjaolu, et tulenevalt madalast kindlustundest lükkavad ettevõtted investeerimisotsuseid edasi. „Kui see kestab pikemat aega, siis meie tööstusettevõtete tootmisbaas vananeb, mis omakorda halvendab Eesti ettevõtete pikemaajalist konkurentsivõimet. Arvan, et järgmises tõusufaasis on edukaimad need ettevõtted, kes julgevad teha investeerimisotsuseid ka tänases majanduskeskkonnas,“ sõnas Jalakas. 

Äriklientide käitumisest on täna näha, et 25% rahast on paigutatud tähtajalistele hoiustele ning ettevõtted hoiavad pigem puhvreid, kui ruttavad vaba raha investeerima. Populaarsem on üleöödeposiidi lahendus, mida kasutatakse varasemast rohkem. „See on sarnane arvelduskontole makstavale intressile. Kuna ärikliendi kontojäägid on üldjuhul eraklientide omast suuremad ning pank tasub üleöödeposiidi intressi kontojäägilt, mis on üle 50 000 euro, siis on võimalik sellelt teenida intressi ligi 2%,“ tõi Jalakas esile.

Täiendavalt on SEB loonud kogumishoiuse toote  ärikliendile, mis võimaldab väiksematelt summadelt teenida 1,8% aastaintressi ning  raha on võimalik võtta kasutusse ilma intressi kaotamata 3 päevase etteteatamisega.

Jalakas tõi esile, et viimastel aastatel on üks trend, mida võib näha just suurettevõtete puhul. Nimelt on loodud ettevõttesisesed professionaalsed varahalduse meeskonnad, kes investeerivad aktiivselt globaalsetel finantsturgudel erinevatesse varaklassidesse.  See aga eeldab professionaalset ja selget investeerimisstrateegiat ja selle elluviimist.

Keskmise ja väikese suurusega ettevõtete laenuportfell on kasvanud suurettevõtetest kiiremini. Aga olulisem ettevõtte suurusest, on see, mis sektoris toimetatakse. „Skandinaavia nõudlusega seotud ettevõtted tunnevad langust ning nemad elavad pigem varasemate puhvrite arvelt ja investeerimisaktiivsus on väga madal,“ nentis Jalakas.

Taastuvenergiale üleminekul on vaja tempot tõsta

Pikaajalise konkurentsivõime seisukohalt on oluline juba täna mõelda, kuidas olla aastal 2025 ja 2030 atraktiivne võimalikele välispartneritele ning tugevdada meie riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Üks oluline küsimus on, kuidas Eesti suudaks ellu viia taastuvenergiale üleminekut ning teha ise selleks investeeringuid, et tagada Eesti ettevõtetele taskukohane ja taastuvatest energiaallikatest loodud energia. Jalakas on ka kindel, et taastuvenergiale üleminek on eelduseks, et meelitada Eestisse energiamahukaid välisinvesteeringuid. 

2023. aastal on küll Eestis püstitatud 14 tuulikut, mis on rohkem kui viimase kaheksa aasta jooksul kokku, aga see pole kaugeltki piisav tempo, millega tagada taastuvenergiale üleminek.

„Vaja on miljardeid eurosid investeeringuid, mis omakorda eeldab ettevõtjate, finantseerijate ja riigi koostööd. Eriti oluline on, et riik looks raamistiku, kus erakapitalil on kindlust teha pika tasuvusajaga investeeringuid. Täna on tunne, et meie lähinaabrid Soome, Läti ja Leedu, liiguvad sellel teekonnal kiiremini kui Eesti,“ sõnas Jalakas.

Ta tõi esile, et Baltikumi finantsjuhtide uuringus ütles 2/3 ettevõtetest, et nad mõõdavad oma toote keskkonna jalajälge, mis näitab, et taastuvenergia lahendused ning jätkusuutlikkuse integreerimine oma tegevustesse on lähiaastatel järjest määravam ka ettevõtete majandustulemuste mõjutamises.  „Täna on viimane aeg integreerida ESG tegevused oma äristrateegiasse, sest lähitulevikus hakkab sellest sõltuma, milline on ettevõtete ligipääs klientidele, turgudele ja kapitalile. Kuna Eesti ettevõtted on partneriteks Lääne-Euroopa ja maailma suurettevõtetele, siis üha karmistuvad nõuded keskkonnamõjude raporteerimise osas kogu tarneahela ulatuses, mõjutavad otseselt nii suuri kui väikeettevõtteid Eestis,“ rõhutas Jalakas.

Ökonomistide kommentaarid novembrikuu tööstustoodangu mahu langusele. 

Tõnu Merstina
Swedbanki peaökonomist

• Töötleva tööstuse kasvu piirab nõrga nõudluse juures ka halvenenud konkurentsivõime 

Töötleva tööstuse tootmismahu langus novembris küll aeglustus (vähenedes aastases võrdluses 5,4%), kuid selle põhjuseks oli aasta varem järsult madalamale kukkunud võrdlusbaas. Kõige enam vähendas novembris töötleva tööstuse tootmismahtu puidutööstuse, elektriseadmete, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmismahtude kahanemine. Puidutööstus andis esialgsete arvestuste järgi ligi 40% kogu langusest. Erakordselt suure positiivse mõjuga oli aga laevaremondi ja -ehituse tootmismahu kasv, plusspoolt mõjutas ka põlevkiviõlide ja haagiste tootmise suurenemine.

Eesti töötleva tööstuse tootmismahud vähenesid möödunud aasta esimese 11 kuuga ligi 11% ning see oli Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suurem kukkumine. Kui jätta välja 2020. aasta koroonakriisi kõige keerulisem aeg, on Eesti töötleva tööstuse tootmismaht langenud 2018. aasta sügise tasemeni. Tootmismahtude ja tootjahindade langus on vähendanud oluliselt ka töötleva tööstuse ettevõtete käivet. Nii vähenes see novembris aastases võrdluses ligi 8%, olles languses juba alates möödunud aasta märtsist.

• Välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks 

Euroopa majandus on nõrgenemas. Turuintressimäärad küll langevad tasapisi ja inflatsioon aeglustub, kuid kõrgele tõstetud intressimäärad pidurdavad nõudlust. Lähiajal Euroopa majandus nõrgeneb. Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule ka nõrk valuuta. Rootsi kroon hakkas küll möödunud aasta sügisel tugevnema, kuid see on jätkuvalt pikaajalisest keskmisest oluliselt nõrgem.

Kaupade eksport on kahanenud kogu maailmas. Juba möödunud aasta lõpus langes kaupade eksport maailmas allapoole pandeemiaeelset pikaajalist trendi ja erinevus selle trendiga on suurenenud.

• Tootmise lähiaja väljavaade ei ole paranenud 

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne jätkas novembris halvenemist. Tootmise väljavaade lähikuudel on küll väga nõrk, kuid see pole alates möödunud aasta suvest enam halvenenud. Küll aga ollakse pessimistlikumad ekspordi suhtes. Eesti tööstusettevõtetest 82% peab nõrka nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks põhjuseks – see osakaal on teiste Balti riikidega, Rootsiga ja Soomega võrreldes oluliselt kõrgem. 

• Konkurentsivõime halveneb 

Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta kukkus eelmisel aastal tugevalt. Hõivatute ja töötatud tundide arv töötlevas tööstuses eelmise aasta kolmel kvartalil küll vähenesid, kuid jäid tublisti maha selle majandusharu käibe langusest. Selle tagajärjeks oli jooksevhindades tööjõu tootlikkuse vähenemine.

Kuna tööjõukulude kasv ei ole tulnud kaasa käibe langusega, vähenes töötleva tööstuse kasumi osakaal käibes tasemeni, millest madalam number oli viimati 2016. aastal. See on selle majandusharu kulupõhist konkurentsivõimet halvendanud. Tööjõukulu väga aeglane reageerimine juba pikalt kestnud tootmismahtude langusele on majanduses laiem probleem. Kuna nõudlus jääb vähemalt lähiajal nõrgaks, sunnib see ettevõtteid üha enam piirama palgakasvu ja loobuma alakoormatud töötajatest.

• Eesti eksportijatel tuleb toime tulla suureneva turukaitsega 

Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Maailma suuremad majandused, USA, Hiina ja Euroopa Liit jagavad oma ettevõtetele ohtralt subsiidiume, et konkurentsis mitte kaotajaks jääda. Euroopas saavad nendest rohkem kasu aga suuremad riigid. Majanduste erinev subsideerimine halvendab lähivaates väiksemate riikide, sealhulgas Eesti konkurentsivõimet ja tekitab lõhesid Euroopa siseturul. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti. 

Lenno Uusküla
Luminor Eesti peaökonomist

Novembri tööstustoodangu mahu number pakub veidi lohutust ja annab veidi lootust. Eelmise aasta novembri töötleva tööstuse toodangu indeks ületas paari eelneva kuu toodangut pea 3 protsendi võrra. Eelnevate kuude tase oli aga paraku olnud meie enam kui viimase viie aasta negatiivne rekord kui kõrvale jätta koroona perioodilt paar kuud. Mahud on jätkuvad samad, mis nad olid 2018. aastal. 

Võrreldes eelmise aastaga on mahud pea 6 protsenti väiksemad. Langemas on endiselt Venemaa ja Rootsi suunaline kaubandus mis väljendub Eestis eelkõige puidu- ja metallitoodete tootmises. Jätkuvalt on tipust, mis saabus 2022. aasta aprillis, lausa 19 protsenti puudu. Kuna langus on kestnud nüüd juba enam kui poolteist aastat, siis on sisemised reservid hakanud kahanema ja võime hoida töötajaid palgal samuti kehvem.

 Hõive on hakanud kahanema sest lootust kiireks taastumiseks on järjest vähem ja ettevõtted otsivad võimalusi end efektiivsemaks muuta sest enam ei ole kasvamas ka hinnad, mis võimaldaks suuremaid kulusid teha. Kohenemine tähendab suuremat tööjõu liikumist ettevõtete vahel ning mida rahulikumalt see toimub, seda vähem põhjustab see tööpuuduse kasvu ja sellega kaasnevaid inimlikke kannatusi.

 Töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt murelik. Odava tööjõu tõttu siin veel olnud tootmisel pole aga pikemat perspektiivi ei ettevõtte tasandil, kuna raske on konkureerida odava tööjõuga riikidega ega ka pole perspektiivi Eesti jaoks sest ei suudeta pakkuda konkurentsivõimelist palka.

 Positiivsena võib välja tuua, et tööjõudu sektoris tervikuna jagub. Hiina suunalise kaubanduse riski vähendamise kontekstis võib olla Eesti ettevõtetel võimalust haarata endale kõrge tehnoloogilise tasemega toodete tootmist. Rootsi kroon on hakanud taas veidi kosuma ning seegi peaks leevendust tooma vahepealsele keerulisele ekspordiolukorrale Rootsi suunal.

Ülejäänud tööstuse toodangu mahud on samuti stabiliseerunud ja suurem kukkumine on läbi. Mäetööstus ja energeetika valdkonnad sõltuvad väga palju lühiajalistest faktoritest ning seepärast on kuust kuusse jätkuvalt hüplikud.

Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid kirja kümme tööturu prognoosi algavaks aastaks. 

• Ebakõlad töötajate ja tööandjate vahel kasvavad

Majandus võtab tuntavalt tuure maha, iduvaimustus tõmbub tagasi, kasumi teenimine (või kahjumi minimeerimine) tuleb taas rohkem fookusesse ning ettevõtjad püüavad naasta buumieelsesse normaalsusesse. Sellega ei taha kaasa tulla paljud palgatöötajad, kes ei ole valmis leppima, et hinnad ja laenuintressid tõusevad, aga palk mitte. Selgus, et elatakse üle võimete, saabub ootamatult ja külma dušina, sest paljud inimesed, eriti noored, on harjunud, et elu läheb iga aastaga aina paremaks. Eeltoodu põhjustab ebakõlasid töötajate ja tööandjate vahel. Tõenäoliselt on õpetajate palgaküsimus ja streik alles uue mustri algus ning põhimõttelisi kokkupõrkeid näeme aasta jooksul mitmeid. Ilmselt 2024. aastal tasakaalupunkti ei leitagi, aga aasta lõpus on siiski paljud õppinud vähemaga leppima.

• Tööaja tähendus ja sisu muutuvad

Samal ajal kui graafikuga töötegijate osas tehtud Euroopa kohtuotsus kütab kirgi ja Eesti tööandjad peavad leidma töö- ja puhkeaja reeglite täitmiseks sadu uusi töötajaid, hakkab nendes valdkondades, kus graafikuid pole ja füüsiline kellaajaline kohalolek mängib väiksemat rolli, tööaja tähendus muutuma. Leidub sektoreid, kus tööandjaid ega töötajaid ei huvita, kas täistööaeg on 30, 40 või 50 tundi nädalas, sest kokku lepitakse töö sisus ning oodatavas tulemuses ning tööaeg on seejuures teisejärguline. See võimaldab eriti võimekatel inimestel töötada kasvõi kahel täiskohaga tööl korraga või teha valik neljapäevase töönädala kasuks. Samas ei tähenda see, et 40-päevase töönädala peaks prügikasti viskama, sest küllaga leidub ka tööandjaid, kelle jaoks on tähtis, et inimene on vajadusel alati käepärast ja töötajaid, kes hindavad stabiilsust. Oluline on leida organisatsiooni ja töötaja jaoks sobivaim lahendus, mitte hakata hoogtöö korras olemasolevat lammutama.

• Tehisintellekt ja inimene otsivad tasakaalupunkti

Tehisintellekt on juba sedavõrd intelligentne, et näiteks selle kirjastiili tunneb ära pigem ebaeestlaslikult ülevoolava ja ameerikaliku viisakuse poolest, mitte kirjakeele- või loogikavigade tõttu. Kindlasti kasutatakse 2024. aastal AI lahendusi aktiivselt nii kandideerimisel kui värbamisprotsessis, see aitab säästa aega, kuid inimest masin siiski veel asendada ei suuda. Seega otsitakse tasakaalupunkti, et maksimeerida tehisintellekti positiivseid omadusi ning inimeste kogemust ja tugevusi. Tasakaalu otsitakse ka andmete kaitsmise küsimuses, sest delikaatsete andmete usaldamine AI-le võib lõppeda katastroofiga. Selleni, et masin otsustaks, kes töö saab ja kes mitte, aastal 2024 Eestis veel ei jõuta.

• Nii töötajad kui tööandjad otsivad stabiilsust

Ebastabiilne majandusolukord ja üha teravnev tööjõupuuduse ja samaaegne tööpuuduse konflikt on pannud paljusid inimesi hindama stabiilsust. 2024. aastal toimub ilmselt liikumisi vähem, sest töötajad ei kipu heast kohast ära liikuma ja tööandjad oskavad hinnata häid töötajaid ega lase neid kergekäeliselt minema. Kuna töökoha olemasolu muutub senisest tähtsamaks, siis ei mõtle ega vaagi kandideerijad tööd otsides eri variantide vahel enam nii pikalt kui varem. See puudutab ka värbajaid, neil tuleb tegutseda kiirelt, vastasel juhul on sobiv kandidaat otsuse tegemise hetkeks juba kellegi teisega käed löönud.

• Vähem tööalast formaalsust

Reglementeeritud sisekorrad, erinevad eeskirjad, rikkumiste puhul koostatud ametlikud käskkirjad ja kindla plaani järgi läbiviidud arenguvestlused on jäämas üksikute suurte rahvusvaheliste kontsernide pärusmaaks. Nii tööandjad kui töötajad on mõistnud, et mitteformaalsed ja suulisel kokkuleppel põhinevad head suhted aitavad enamasti saavutada paremaid tulemusi kui kõigi detailide juriidilises keeles kirja panemine. Tõenäoliselt hakkab jää tasapisi murenema ka suhtluses erinevate kontrolliorganitega. Tahaks loota, et juriidiliste linnukeste asemel keskendutakse päriselt tööohutusele ning kellelegi ei kirjutata välja karistavat haldusakti, kui mõni ettenähtud dokument on jäänud vormistamata, aga praktikas kõik töötab. Vähem formaalsust võiks tagada tõhusama töökorralduse nii era- kui riigisektoris.

• Töö leidmine muutub keerulisemaks

2023. aastal alanud koondamiste laine jätkub ka 2024, osad ettevõtted lahkuvad turult, teised struktureerivad oma tegevust ümber. Töökohti tuleb küll ka juurde, aga töötuks jäänud inimesed ei pruugi vastata nende eeldustele – oskustöö kogemus, elektroonika ja/või infotehnoloogia tundmine, inglise keele hea valdamine. Lihttöötajaid on tarvis aina vähem, selle töö teevad ära masinad, seega tuleb pidevalt midagi juurde ja ümber õppida. Kuna põhjamaade majandusseis pole kiita, tuleb ka sealt eestlasi kodumaa tööturule tagasi. Noortel, alles alustavatelt tööinimestelt, on selle võrra keerulisem, kõrghariduse olemasolu muutub taas tähtsamaks. Uuendusmeelsemad tööandjad püüavad töötajaid ise koolitada ja õppima saata, sest paraku pole olemasolevate koondamine ja uute otsimine kuigi jätkusuutlik, sest otsitud omaduste ja oskuste kombinatsioone ei ole tööturult võtta. Tervitame, et töötukassa ei rahasta enam hobide arendamist, vaid erialasid, mille järele on tööturul suur nõudlus.

• Ebaühtlus Eesti siseselt süveneb

Hoolimata valitsuse püüdlustest tegeleda aktiivselt regionaalpoliitikaga, liigub päris elu vastupidises suunas. Töökohtade hulk ja kõrgema palga teenimise võimalused suurtes linnades kasvavad ja väikekohtades kahanevad. Koondamised puudutavad sageli väiksemaid asulaid, uusi töökohti tekib juurde suurtes. Tööpuudus kasvab ja tööjõupuudus kasvab samuti, aga need protsessid ei toimu samas kohas. Jätkub inimeste liikumine sinna, kus tööd ja raha on rohkem. Regionaalpoliitika huvides peab riik tagama, et töötajate transport ja majutus poleks ühelgi puhul erisoodustusega maksustatud. Samuti võiks näidata riik jätkuvalt ise eeskuju ja promoda kaugtöö võimalusi. Loomulikult ei saa teha kõike distantsilt ja üle veebi, aga kindlasti saab teha rohkem, kui täna tehakse.

• Rohelisus ruulib

Kui paar aastat tagasi rääkisid absoluutselt kõik ettevõtjad tööandja brändingust, siis 2024. aastal püüavad kõik olla rohelised. Kui keskkonnasõbralikke valikuid tehakse planeedi huvides, sõdade takistamiseks ja tulevaste põlvkondade heaks, on see igatepidi kiiduväärt. Ideaalis võiks iga ametiposti sisse olla kirjutatud kestlikkuse mõte, et see teema ei jääks vaid juhtkonna või üksikute positsioonide pärusmaaks. Kuna kestlikkus, rohelisus ja kokkuhoid on trendikas ja seda peetakse oluliseks ka tööandja valimisel, siis näeme lähitulevikus ka projekte ja organisatsioone, mille puhul on roheline heal juhul vaid pealiskiht. Vahe tegemine, kes tegutseb kestlikult ja kes tegeleb rohepesuga, ei saa olema lihtne.

• Töötajate vaimne tervis on tööandja laual

Kokkuhoiukohtade otsimine, vähemaga kohanemine, oskuste nappus ja üleüldised ebakõlad ühiskonnas tekitavad emotsioone. Raha teenimiseks peab rohkem rabelema, aga inimesed tahaksid leida tasakaalu töö ja eraelu vahel. See kõik tekitab pingeid, mis jõuavad ka tööandja lauale, sest paratamatult on töötajate vaimne tervis ka tööandja mure. Inimsuhteid ja nende vaimset heaolu väärtustatakse varasemast rohkem, mistõttu panustavad tööandjad nii töötajate füüsilisse kui vaimsesse tervisesse, pakkudes muuhulgas psühholoogi, terapeudi, coachi ja muid teenuseid, aga pahatihti langeb see koormus tõenäoliselt personalitöötaja õlule.

• Kokkuhoiukohtade otsimine toetab kaugtööd

Elukalliduse tõus ja sellega seotud vajadus püksirihma koomale tõmmata, soosib väiksematele kontoripindadele kolimist ja kaugtöö tegemist. Kui pärast koroonapandeemiat on inimesed hakanud rohkem taas kontoris käima ja kontoritöö eelistest lugu pidama, siis algaval aastal nihutatakse taas piire. Kuna üsna vähe on jäänud alles neid töötajaid, kes peavad kodukontorit puhkuse alternatiiviks, siis läheb see protsess tööandjate jaoks üsna valutult, kuigi nõuab vastutuse delegeerimine julgust ja tarkust, et mitte hakata taas kirjutama reeglistikku, kuidas kodukontoris päriselt töötada - kokkulepped pole halvad, aga usaldamatus ja ülereguleerimine on.

Ökonomistide kommentaarid jaanuari väliskaubanduse näitajatele. 

Lenno Uusküla
Luminor Eesti peaökonomist

Eesti kaubavahetuse madalseis läheb kokku majanduslanguse numbritega. Suur osa Eesti impordist läheb tarbimisse ja teine osa on sisend ekspordiks. Mõlemad on kiratsemas. Kaupade tarbimine on eelmise aasta jooksul langemas ning ei ole ka selle aasta alguses kasvamas.  Eurodes kaubavahetust mõttes imporditi jaanuaris vähem kaupu kui seda on tehtud eelneva kolme aasta jooksul. Kui aga võtta arvesse vahepeal toimunud hinnatõusu, siis on tase võrreldav isegi 2017. aasta kaubavahetusega.

Praegune impordi langus on seotud peaasjalikult Eesti tarbimise langusega. Enamik Eesti tarbimisest on imporditud ning kui langeb elanike ostujõud, siis langeb ka import. See on antud ajal loomulik olukord sest tulevikuperspektiiv on tarbijatel pigem nõrk ja kiiret taastumist oodata ei ole, mistõttu pole raha kulutada või pole julgust raha rohkem kulutada.

Jaanuarikuine ekspordi madal tase, mis on vaid veidi kõrgem detsembrikuisest, näitab meie väikest võimet teenida tulu. Eesti päritolu kaupade eksport on langenud kahe aasta jooksul nii Rootsi, Soome kui Saksamaale. Võrreldes 2022. aasta esimese poolega on Eesti päritolu kaupade eksport Rootsi langenud 25,8 protsenti, Saksamaal 18,4 protsenti ja Soome 11,7 protsenti.

Kaupade eksport Rootsi langes isegi jaanuaris. Rootsi sisuliselt ei ole võimalik müüa vähem tehasemaju, ehituskonstruktsioone ja kinnisvaraga seotud kaupu kui seda on tehtud eelneva aasta jooksul. Samas ei ole veel ekspordi andmetes näha languse peatumist.

Ekspordi languses on märkimisväärselt rolli mänginud ka Soome ja Saksamaale saadetavate Eesti kaupade kogused. Soomes jätkub ehitussektori madalseis. Keeruline olukord jätkub Saksamaal nii autosid tootvates ettevõtetes, kui ka paljudes Hiina investeerimiskaupu eksportivates ettevõtetes. Detsembri madalseisust tõi jaanuar siiski väikest leevandust kaubaveo taastumisega.

Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot ning see on väiksem kui on olnud viimase kahe aasta jooksul. Kui tarbimise vaatest on tegemist positiivse arenguga, sest vähem raha läheb Eestist välja, siis aasta jooksul võiks oodata impordi suurenemist just investeerimiskaupade sisseveo kasvuga sest see on peamine viis meie tootmispotentsiaali kasvatada.

Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist

• 60% ekspordi vähenemisest tuli Põhjamaadest

Jaanuaris vähenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 11% ja see on kukkunud järjest juba 15 kuud. Kuigi langus tasapisi taandub, liigub eksporditud kaupade väärtus jätkuvalt allapoole ja see on jõudnud juba kolme aasta taguse tasemeni. Juba eelmise aasta alguses kukkus kaupade eksport allapoole pikaajalist kasvutrendi.

Kui eelmisel aastal kokku tuli ekspordilangusest ligi pool mineraalsete õlide väljeveo vähenemisest, siis selle aasta jaanuaris andsid poole ekspordi langusest hoopis puittooted ja kokkupandavad ehitised. Suure mõjuga oli ka raua ja terase ning nendest valmistatud toodete, ehitusmaterjalide, elektriseadmete ja teravilja väljaveo vähenemine. Seega oli jaanuaris ekspordilanguse taga paljuski ehituse ja kinnisvarasektori nõrk nõudlus.

Põhjamaad andsid eelmisel aastal vaid viiendiku Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest, kuid jaanuariks oli see tõusnud lausa 60 protsendini, sealhulgas Rootsi suunalt tuli ligi kolmandik ja Soome suunalt ligi viiendik ekspordilangusest. Ligi veerand ekspordi vähenemisest tuli veel Hollandist. Eksporti Soome ja Rootsi mõjutas oluliselt sealsete ehitusmahtude vähenemine. Ainuüksi puittoodetest, ehitusmaterjalidest ja kokkupandavatest ehitistest tuli 71% Soome- ja 67% Rootsi-suunalisest ekspordilangusest. Hollandisse veeti aga vähem mineraalseid õlisid.

Põhjamaadest on ehitusmahud kukkunud enim just Soomes ja Rootsis, kusjuures Soomes süvenes ehitusmahu langus eelmise aasta viimastel kuudel. Samuti on nende riikide ehituse kindlustunne jätkuvalt väga nõrk. Intressimäärade oodatav langetamine hakkab ehitussektori kindlustunnet ja nõudlust tõenäoliselt küll parandama, kuid selle mõju avaldub majandusaktiivsusele alles mõningase viitega. Nii jääb Soome ja Rootsi ehitussektori nõudlus lähiajal tõenäoliselt nõrgaks, millel on kahjulik mõju ka Eesti kaupade ekspordile, vähemalt lähiajal.

Eesti ekspordisektori väljavaateid teeb keerulisemaks ka protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine, sealhulgas Euroopas. Suurem turukaitse pidurdab maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti. Riikide ja nende majandustegevuse üha suurem killustumine geopoliitiliste huvide järgi halvendab samuti kaupade ekspordi väljavaadet.

Kui vaadata Eesti suuremate eksporditurgude majanduskasvu prognoose selleks aastaks, peaksid need eelmise aastaga võrreldes küll veidi paremad tulema, kuid Põhjamaade ehitussektori nõrk nõudlus võib Eesti ekspordi taastumist pidurdada.