Käsiraamat tootmisjuhile II osa

"Terviklik tootmine II osa"

HIND

Eesti tootmisjuhtimise tippkoolitaja ja Tööstusakadeemia lektori Jaak Lavini sulest on ilmunud  materjalivajaduse planeerimise ja varude juhtimise käsiraamat "Terviklik tootmine II osa". See on tootmise käsiraamatute sarja teine väljaanne, et pakkuda emakeelset oskusteavet nii ettevõtte alustavale tootmisjuhile, logistikajuhile, ostu- ja hankejuhile kui ka juba kogemustega spetsialistile. Väljaanne on hea õppematerjal bakalaureuse- ja magistriõppes ning täienduskoolitustel. Lisaks sobib trükis tootmisega seotud juhtidele, kelle otseste ülesannete hulka kuuluvad materjalivajaduste planeerimine ja varude juhtimine. Raamat lähtub tänapäevastest materjalivajaduse planeerimise ja varude juhtimise põhimõtetest tootmises ning jaguneb neljaks peatükiks: 

Iga peatüki lõpus on praktilised ülesanded koos lahendustega ja kordamisküsimustega. Lugejatele, kes soovivad valdkonnaga sügavamalt tutvuda, on raamatu lõpus esitatud kasutatud kirjanduse loetelu.

Jaak Lavin on hariduselt masinaehituse insener. Ta lõpetas 1983. aastal Dresdeni Tehnikaülikooli, 2001. aastal omandas ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja 2018. aastal kaitses doktoriväitekirja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Ta on omandanud praktilisi juhtimiskogemusi keskastme- ja tippjuhina IT-arendusettevõttes AS Baltic Computer Systems, tootmisettevõttes AS Saku Metall ja tehnoloogia arenduskeskuses IMECC. Alates 2002. aastast tegutseb ta tootmisvaldkonna koolitaja ja konsultandina, jagades oma mitmekülgseid protsesside juhtimise ja planeerimise kogemusi nii tööstusettevõtete juhtidele kui ka üliõpilastele Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja teistes Eesti Kõrgkoolides.

LISAINFO : Tanel Raig, koolitused@toostuslahendus.ee

SISUKORD

I. Logistika tootmises

1. LOGISTIKA ÜLESANDED JA EESMÄRGID

1.1 Logistika mõjud ja trendid

1.2 Logistika ajalugu

1.3 Logistika kui erinevate tegevusvaldkondade koordinaator 

1.4 Logistika olemus ja tähtsus

1.5 Logistika eesmärgid ja näitajad

1.5.1 Ajast lähtuvad näitajad 

1.5.2 Kvaliteedist lähtuvad näitajad 

1.5.3 Kuludest lähtuvad näitajad 

1.6 Logistika liigitus materjalivoo erinevate faaside põhjal 

1.7 Materjalilogistika ja varude juhtimise ülesanded 

1.8 Väärtuse loomine, logistikasüsteem ja tarneahel 

1.9 Logistika reageerimiskiiruse, paindlikkuse ja tõhususe suurendamine 

1.9.1 Keskendumine põhikompetentsidele ja teenuste sisseostmisele 

1.9.2 Tarnija juhitud varud (vendor managed inventory ehk VMI) 

1.9.3 Variantsuse edasilükkamine (postponement)

1.9.4 Koostöö arendamine 

2. TARNEAHEL JA SELLE JUHTIMINE

2.1 Tarneahela mõiste

2.2 Tarneahela juhtimine

2.3 Tarneahela tõhususe suurendamise põhimõtted 

2.4 Tarneahela koostöö kontseptsioonid

ÜLESANDED, LAHENDUSED, KORDAMISKÜSIMUSED

II. Materjalivajaduse planeerimine

1. MATERJALIVAJADUSE PLANEERIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

1.1 Materjalivajaduse planeerimise eesmärgid

1.2 Materjalivajaduse planeerimise sisendid ja väljundid

1.3 Materjalivajaduse klassifitseerimine kasutamisväärtuse põhjal

1.3.1 ABC lähenemine varude haldamisel   

1.3.2 Just-in-time ehk JIT 

1.3.3 Partiipõhine tellimine ehk lot-for-lot

1.4 Materjalivajaduse klassifitseerimine kasutamisväärtuse põhjal 

2. TOOTMISPROGRAMMIST LÄHTUV MATERJALIVAJADUSE PLANEERIMINE

2.1 Sõltuv ja sõltumatu nõudlus

2.2 Toote tehniline kirjeldus

2.3 Tükitabel (bill of material ehk BOM)

2.3.1 Tükitabelite erinevad liigid 

2.4 Materjalivajaduse koguseline määratlemine 

2.4.1 Materjalivajaduse ajaline planeerimine 

3. TARBIMISEST LÄHTUV MATERJALIVAJADUSE PLANEERIMINE

ÜLESANDED, LAHENDUSED, KORDAMISKÜSIMUSED

III. Varude juhtimine tootmises

1. VARUDE VAJALIKKUS JA LIIGID TOOTMISETTEVÕTTES 

1.1. Varude vajalikkus

1.2. Varude juhtimise ülesanded ja eesmärgid 

1.3. Materjalivarude arvestus

1.3.1. Füüsiline varude arvestus 

1.3.2. Varude väärtuseline arvestus 

1.3.3. Varude kontrolli üldised põhimõtted 

1.4. Varude liigid 

2. MATERJALIVARUDE HALDAMISE MEETODID

2.1. Varude planeerimise mudelid

2.1.1 Tarnevalmiduse määr 

  2.1.2 Puuduvatest kogustest tingitud kulud

2.2 Tellitavate kogustega seotud otsused 

2.2.1 Tellitavat kogust mõjutavad tegurid 

2.2.2 Majanduslikult otstarbeka tellimuse suurus 

2.2.3 Tellimissagedus 

2.2.4 Tarneaeg 

2.2.5 Koguseline allahindlus 

2.3 Varude täiendamise strateegiad 

2.3.1 Tarbimisest lähtuv varude täiendamine 

2.3.2 Nõudlusest lähtuv varude täiendamine

2.4 Varude juhtimise instrumendid 

2.4.1 Varude koguseline arvestus 

2.4.2 Varude väärtusest lähtuv arvestus 

2.4.3 Laovarude analüüs 

2.4.4 Varude hoidmise tõhususe suurendamine 

3. LADUSTAMINE TOOTMISES

3.1 Ladustamise ülesanded 

3.2 Ladustamise planeerimine

ÜLESANDED, LAHENDUSED, KORDAMISKÜSIMUSED

IV. Hanketegevus tootmisettevõttes

1. HANKIMINE

1.1 Hankimise ja ostmise eesmärgid ning ülesanded 

1.2. Ostutegevuse erinevad tasandid

1.3. Ostuportfell

2. HANKETURU UURINGUD

2.1. Hanketuru uuringute objektid 

2.2. Hanketuru uuringute meetodid

3. TEHA ISE VÕI OSTA SISSE

3.1. Otsustuskriteeriumid

3.2. Otsustusinstrumendid

4. OSTUPROTSESS

5. TARNIJATE VALIK JA HINDAMINE 

5.1. Tarnijate valik

5.2. Tarnijate võimekuse hindamine

ÜLESANDED, LAHENDUSED, KORDAMISKÜSIMUSED

SOOVITUS KÕIGILE TÖÖSTURITELE

Enno Lend

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

Raamat keskendub eelkõige tootmisettevõtte ressursside juhtimise teemadele - materjalivajaduse kavandamine, hanketegevus, varude juhtimine - ja annab tervikpildi tootmislogistika juhtimisest ettevõtte tasandil.

Paiknemise vaatepunktist on Eesti tööstussektor peamiselt lokaalne, kuid tööstusettevõtete sisendit ja väljundit arvestades töötatakse pigem globaalses võrgustikus. Väikse ja avatud majanduse kontekstis vaadeldakse Eesti ettevõtete ekspordivõime tegureid sageli imporditud tootmissisendite ja eksporditurgude konjunktuuri muutuste taustal. Need tegurid on ettevõtte vaates pigem juhitamatud. Eesti ettevõtete möödapääsmatuks ja edasiviivaks proovikiviks on panustamine toote- ja protsessiinnovatsiooni ning oskuste edendamine organisatsioonis, et püsida konkurentsis. Õigupoolest on toode ja tootmisprotsess iseenesest innovatsioonineutraalne - toode ise ei vaja innovatsiooni. Valmistoote omamiskasulikkuse üle otsustab tarbija. Seega arenduste ja uuenduste algataja ning täideviija on vajalike teadmiste, oskuste ja loovusega spetsialist, insener või tootmisjuht. Konkurentsivõimelised tooted, teenused ning ka ettevõtted on suurepäraste teadmiste ja oskustega spetsialistide, inseneride, müügi- ja ostujuhtide ning ettevõtte juhtide sihikindla ja süsteemse töö tulemus. 

Raamat keskendub eelkõige sellistele tootmisettevõtte ressursside juhtimisele: materjalivajaduse kavandamine, hanketegevus, varude juhtimine. Just nende tegevuste nüüdisaegne ja tõhus korraldamine annab ettevõttele konkurentsieelise, sest toode või osatoode ei saa olla konkurentsivõimeline lõpptarbija juures, kui tootmissisendid ja tootmisprotsessi juhtimine pole mõistlikult korraldatud. Sestap tuleb tunnustada loodud õppematerjali asjakohasust olenemata sellest, milline saab olema automatiseerimise, digitaliseerimise, energiatõhususe saavutamise, rohepöörde ja muude arengute tegelik mõju ettevõtetele. Nende tehnoloogiate tulevikutrendid lühendavad arvatavasti veelgi tootearenduse, tootmisprotsessi ja jaotuslogistika aega ning suureneb toodete ja teenuste individualiseeritus. Tehnoloogiliste muutuste tagajärjel toimub paratamatult ametikohtade siire, väheneb oskustööliste osakaal ning kasvab spetsialistide ja inseneride ametikohtade nõudlus, kes erinevalt oskustöölisest peavad mõistma ja valdama kogu tootmisprotsessi kui tervikliku logistikasüsteemi toimimist. 

Jaak Lavini raamat annab tervikpildi ettevõtte tootmisjuhtimisest. Digitaliseerimine ja muud tehnoloogilised uuendused on selle pealisehitus.

Raamat on kirjutatud arusaadavalt ja hästi loetavalt, seetõttu on see kasutatav nii tasemeõppes kui ka täiendkoolituses.

RAAMATU TELLIMINE