Kas praegune majanduskeskkond soosib investeeringuid?

Selle taga on tõsiasi, et ettevõtted on suurema osa majandussurvest enda kanda võtnud. Töötajaid on hoitud, palgataset säilitatud ja lepitud väiksemate kasumitega. Teisisõnu on majanduslangus väljendunud eelkõige surves ettevõtete tulususele, mitte tööhõive järsus halvenemises ja inimeste sissetuleku vähenemises.

Nüüd on aga pilt hakanud taas muutuma. Energiahindade tõus, kõrgema intressi ootused ja jätkuvalt nõrk majanduskasv Euroopas tõstatavad küsimuse, kas siinse piirkonna majanduse jaoks on keerulisem aeg alles ees. Teisalt võib küsida ka vastupidi: kas just sellises keskkonnas tekib investeerimiseks kõige parem võimalus? Ja investeerimise all pean silmas uute hoonete ja rajatiste ehitamist, seadmete soetamist, millega toota uusi tooteid jne, mitte olemasolevate varade omanikuvahetust. Kui kõigil on keeruline, siis on konkurents investeerimiseks vajalike ressursside pärast väike ja hinnad soodsamad.

Energiahinnad kui lisamaks kogu majandusele

Energiahindadest ei pääse praegu üle ega ümber. Maagaasi hind, mis veel aasta alguses oli 30 euro kandis megavatt-tunni kohta, on liikunud 50 euro juurde. Nafta hind on kõikunud väga laias vahemikus ning see muudab keeruliseks prognoosimise, milliseks võivad kujuneda tänavused keskmised hinnad. Samas on aga just energiahind see, mis tähendab paljude tööstusettevõtete jaoks vahet kasumi ja kahjumi vahel – kasumi saaks ju suunata investeeringutesse.

Kui nafta hind liigub 60 dollarilt 110 dollari juurde, mida see praeguse kriisi ajal on teinud, tähendab see Eesti jaoks sisuliselt 400 miljoni euro suurust lisakulu aastas ehk maksame sama kauba eest ligikaudu 1% aastasest SKP-st rohkem. Kuna suurem osa energiast on imporditud, liigub see raha riigist välja. Samas ei ole pilt päris nii lihtne. Eestis on ka ettevõtteid, kelle jaoks kõrgem energiahind tähendab lisatulu. Näiteks põlevkiviõli tootjad ekspordivad mahus, mis on võrreldav kogu tanklates tarbitavate naftatoodete mahuga. Ehk igas kriisis on ka oma võitjad. Aga paljudele kodumajapidamistele ja ettevõtetele on energia hinna tõus siiski justkui lisamaks.

Tõusvate energiahindade taustal kasvab ka eurotsooni inflatsioon. Praegu ei saa veel kindlalt öelda, et keskpank reageerib intressimäärade tõusuga, kuid turud on seda riski mingil määral siiski sisse arvestanud. Keskpank jälgib tähelepanelikult alusinflatsiooni ehk hinnatõusu ilma energia ja toiduta, mis on seni püsinud suhteliselt stabiilne. See tähendab, et energiahinnad suruvad üldist inflatsiooni üles, kuid laiapõhjaline hinnasurve ei ole samas tempos kiirenenud.

Kuue kuu euribor on liikunud 2,6% juurde ja turg arvestab võimalusega, et see tõuseb enne aasta lõppu 3% tasemele. Selline tase ei ole iseenesest erakordne, kuid siiski tuleb arvestada, et kõrgemad energiahinnad ja kõrgemad intressimäärad kombinatsioonis võivad hakata Euroopa majandusaktiivsust pidurdama. Euroopa on Eesti kaupade ja teenuste ekspordi jaoks põhiline turg.

Euroopa majanduses valitseb paigalseis

Euroopa majandus ei ole viimastel aastatel kasvanud sellises tempos, mis pakuks Eesti ekspordile tugevat taganttuult. Eurotsooni tänavuse aasta esimese kvartali majanduskasv oli püsivhindades 0,8% ja Euroopa Liidus 1,0%. Mitme Euroopa suurriigi majanduskasv oli mullu sisuliselt olematu: Saksamaa 0,2%, Itaalia 0,5% ja Prantsusmaa 0,8%. Eesti ei olnud 0,6% kasvuga erandlik.

Arvestades, et Eesti tööstusettevõtete jaoks on jätkuvalt suurim eksportturg Soome, väärib seal toimuv erilist tähelepanu. Sealne tööpuuduse määr oli märtsis 11,1%, avaliku sektori võlakoormus on kasvanud 250 miljardi euroni (Eestil ligikaudu 10 miljardit eurot) ning riigi majanduskasv oli möödunud aastal 0,2%. See tähendab, et ka meie lähinaabritel seisavad ees keerulised valikud ning kiiret välisnõudluse taastumist ei ole sellelt turult põhjust eeldada.

Kuigi väljakutseid on palju, on makromajanduslikus vaates võimalik välja tuua ka positiivset. Eesti majanduse üks tugevamaid külgi on jätkuvalt bilanss. Kodumajapidamiste finantsolukorda võib pidada heaks: eluasemelaenude suhe SKP-sse on veidi üle 30%, mis rahvusvahelises võrdluses ei ole kõrge tase, samuti on laenude ja hoiuste pilt püsinud tugev ning tugev püsib ka tööhõive.

Kinnisvaraturg ei ole viimastel aastatel olnud väga aktiivne, kuid kindlasti saab väita, et turg toimib. Uusarenduste müük Tallinna ja Harjumaa piirkonnas on näidanud tagasihoidlikku, kuid järjekindlat taastumist. 2023. aastal müüdi 970, 2024. aastal 1320 ja eelmisel aastal 1425 eluaset. Müümata uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset.

Investeeringud nõuavad aega

Kiiret kasvu on ebarealistlik oodata olukorras, kus meie peamised eksporditurud ei kasva. Samas ei tohiks Eesti jääda naabritele alla. Kui Euroopa majandus hakkab vähegi taastuma, peaks Eesti ettevõtetel olema võimalik sellest osa saada. Investeeringute käivitamine võtab aega ning sageli kulub aasta või kaks, enne kui uus investeering päriselt tööle hakkab. See tähendab, et otsus tuleb teha enne, kui turgude kasv on statistikas näha.

Tänavu kasutab Eesti majandus ka märkimisväärselt sisemisi stimuleerivaid meetmeid. Riigieelarve defitsiit on ootuste järgi 4,4% SKP-st, millest umbes 1,2% tuleneb maksuvaba tuluga seotud muudatustega. See viimati mainitud muutus jätab tarbijatele samade sissetulekute juures ligikaudu 500 miljonit eurot rohkem kätte. See toetab küll tarbimist ja seega ka ettevõtete käivet, kuid majanduskasvu tugevaks käivitamiseks läheks vaja globaalset muutust ehk sõdade lõppemist, tarneahelate normaliseerumist ja ülesehitustöö algust seal, kus vahepeal on palju hävitatud.

Kokku tähendab see, et Eesti majandus ei ole küll tugevas kasvufaasis, kuid bilanss ei ole tervikpildis nõrk. On ettevõtteid, kel on märkimisväärne võimekus investeerimiseks. See on oluline. Kui Euroopa majandus hakkab taastuma, on paremas positsioonis ettevõtted, kes on suutnud säilitada likviidsuse ja teha investeerimisotsuseid enne, kui kasv on statistikas näha – oluline on majanduspilti kainelt hinnata ja teha õigel ajal ära õiged otsused. Võib arvata, et tõehetk, millal likviidsust on tõeliselt vaja, on veel ees.