Tööstuses tuleb töökohti juurde, kuid sobivaid töötajaid napib 

Sel aastal juba 15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringu andmetel prognoosivad ettevõtted tänavuseks töötajate arvu kasvuks keskmiselt 2,2%. Palka plaanib tõsta kolm neljandikku vastanutest ning keskmine palgatõusu ootus ulatub 3,7%-ni. Võtmetöötajate värbamist ja suutlikkust neid hoida peetakse seejuures üha tundlikumaks teemaks: äririskina näeb seda uuringu järgi üle poole tööstusettevõtetest.

Kõige rohkem tuntakse puudust valdkonna erialaoskustega töötajatest - seda tõi esile 47% ettevõtetest. Kõige rohkem on puudus:

• masinaoperaatoritest (37% vastanutest);

• tootmistehnoloogidest (20% vastanutest);

• tootearenduse spetsialistidest (17% vastanutest);

• vaid 12% ettevõtetest märkis, et neil ei ole spetsialistide leidmisega probleeme.

Kandidaate on, kuid mitte igale ametikohale 

Tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et tööstus- ja tootmissektor on olnud üks Eesti viimaste aastate aktiivsemaid värbajaid: kahe aastaga on tööpakkumiste arv sektoris kasvanud ligi kolmandiku. Suuremate tegevusalade võrdluses on see üks kiiremaid kasvutemposid.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul ei tähenda tööpakkumiste arvu kasv aga seda, et konkurents oleks ametikohtadel ühesugune. „Sektori sees on pilt väga erinev. Lihtsamatele tootmistöödele kandideerijaid jagub, kuid tehnilisemate rollide täitmine on tööandjate jaoks märksa keerulisem,“ kommenteeris ta. „Näiteks tootmistöölise kohale kandideerib keskmiselt 125, aga seadmeoperaatoriks 72 inimest. See näitab, et paljude tootmistööde vastu on huvi jätkuvalt suur.“

Kõige keerulisem on täita ametikohti, kus on vaja tehnilist arusaamist, iseseisvalt probleemide lahendamise oskust ja tootmiskeskkonna tundmist. „Eriti teravalt tuntakse puudust mehhatroonikutest, tootmisinseneridest, automaatikutest, kvaliteedijuhtidest, hooldustehnikutest ja teistest tehniliste teadmistega spetsialistidest,“ ütles Auväärt.

Ent väga sageli on tööandjad valmis inimest ka ise välja õpetama, kui kandidaadil on õige suhtumine, õppimisvõime ja motivatsioon. „See on üks olulisemaid muutusi pakkumistes. Paljud tootmisettevõtted püüavad vähendada sektori sisenemisbarjääri ja rõhutavad töökuulutustes üha sagedamini kohapealset väljaõpet, stabiilset töösuhet, toetavat meeskonda ja konkurentsivõimelist töötasu,“ märkis Auväärt.

Euroopa majanduses valitseb paigalseis

Euroopa majandus ei ole viimastel aastatel kasvanud sellises tempos, mis pakuks Eesti ekspordile tugevat taganttuult. Eurotsooni tänavuse aasta esimese kvartali majanduskasv oli püsivhindades 0,8% ja Euroopa Liidus 1,0%. Mitme Euroopa suurriigi majanduskasv oli mullu sisuliselt olematu: Saksamaa 0,2%, Itaalia 0,5% ja Prantsusmaa 0,8%. Eesti ei olnud 0,6% kasvuga erandlik.

Arvestades, et Eesti tööstusettevõtete jaoks on jätkuvalt suurim eksportturg Soome, väärib seal toimuv erilist tähelepanu. Sealne tööpuuduse määr oli märtsis 11,1%, avaliku sektori võlakoormus on kasvanud 250 miljardi euroni (Eestil ligikaudu 10 miljardit eurot) ning riigi majanduskasv oli möödunud aastal 0,2%. See tähendab, et ka meie lähinaabritel seisavad ees keerulised valikud ning kiiret välisnõudluse taastumist ei ole sellelt turult põhjust eeldada.

Kuigi väljakutseid on palju, on makromajanduslikus vaates võimalik välja tuua ka positiivset. Eesti majanduse üks tugevamaid külgi on jätkuvalt bilanss. Kodumajapidamiste finantsolukorda võib pidada heaks: eluasemelaenude suhe SKP-sse on veidi üle 30%, mis rahvusvahelises võrdluses ei ole kõrge tase, samuti on laenude ja hoiuste pilt püsinud tugev ning tugev püsib ka tööhõive.

Kinnisvaraturg ei ole viimastel aastatel olnud väga aktiivne, kuid kindlasti saab väita, et turg toimib. Uusarenduste müük Tallinna ja Harjumaa piirkonnas on näidanud tagasihoidlikku, kuid järjekindlat taastumist. 2023. aastal müüdi 970, 2024. aastal 1320 ja eelmisel aastal 1425 eluaset. Müümata uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset.

Tehnoloogia muudab töö sisu

Kirsimäe sõnul mõjutavad tööturu vajadusi otseselt ka ettevõtete investeerimisplaanid. Swedbanki uuringust selgub, et tööstusettevõtetes on praegu automatiseeritud keskmiselt 34% ja digitaliseeritud 43% protsessidest. Järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti ja masinõppe lahendustesse investeerida aga juba üle poole uuringus osalenud ettevõtetest.

CVKeskus.ee andmetel on muutust märgata ka töökuulutustes. Auväärti sõnul on automaatika, mehhatroonika ja robootikaga seotud ametinimetuste osakaal viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud. „See näitab, et tööstuse tööjõuvajadus ei kasva ainult mahus, vaid muutub ka sisult keerukamaks,” sõnas ta.

Kirsimäe toonitas samuti, et automatiseerimine ja digitaliseerimine ei vähenda vajadust inimeste järele. „Muutuvad hoopis teadmised ja oskused, mida töötajatelt oodatakse. Ja kui vajalike oskustega inimesi on turul vähe, tuleb ettevõtetel panustada väljaõppesse ja töötajate arengusse. Lõpuks sõltub tehnoloogiainvesteeringute mõju sellest, kas ettevõttel on inimesed, kes suudavad neid võimalusi rakendada,“ märkis Kirsimäe.

Tööstuses ei ole küsimus enam lihtsalt töökohtade arvus, vaid selles, milliseid oskusi töö tegija kaasa toob. „Uute tehnoloogiate kasutusele võtmise tulemusena väheneb lihtsamate töörollide osakaal, kuid kasvab nõudlus inimeste järele, kes oskavad tehnoloogiat rakendada või tahavad seda õppida. Nende oskuste eest ollakse valmis maksma keskmisest kõrgemat palka,“ lisas Kirsimäe.

15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet. Neist 23% tegutseb masina- ja metallitööstuses, 20% puidutööstuses, 12% toiduainetööstuses, 9% ehitusmaterjalide tööstuses ning 36% muus töötlevas tööstuses. Valimisse kuulunud ettevõtete müügitulu ulatus kokku 6 miljardi euroni ning nad andsid tööd 24 600 inimesele.